Lühidalt: Ema kirjeldab psühholoogilise nõustamise küsimuses, et pärast seda, kui tema endine abikaasa leidis endale partneri, muutusid tema poja sõnul reeglid isa majapidamises. Poeg ütleb talle, et ta ei tea, keda kuulata, kardab viga teha ja küsib, kas isa partner otsustab ka tema üle. Tekst ei sisalda psühholoogi vastust.
- Ema sõnul suutsid vanemad pärast lahutust kokku leppida kooli, huviringide ja igapäevaste kohustuste osas.
- Ema märgib, et tema endise abikaasa partner sekkub kodutöödesse, arvutiaega, toitu ja multikate vaatamist.
- Ema kirjeldab oma lähenemist kui keeldude põhjuste selgitamist ja piisava ruumi andmist otsuste tegemiseks.
- Poeg ei tea tema vahendatud sõnade kohaselt, keda kuulata, kardab viga teha ja küsib, kas isa partner otsustab tema üle.
Alternatiivse hooldusõiguse korral leidsime koos endise abikaasaga järk-järgult viisi, kuidas oma poja kooli, huviringide ja igapäevaste kohustuste osas kokku leppida. Nüüd on ta kaheksa-aastane ja minu arvates hakkas olukord keeruliseks minema pärast seda, kui tema isa leidis uue partneri. Ma ei taha, et see kõlaks nii, nagu ma ei sooviks talle uut suhet. Mind muretseb pigem see, kuidas on minu poja sõnul muutunud reeglid tema isa majapidamises ja kui ebakindlalt ta end nendes tunneb.
Ema kirjeldab psühholoogilise nõustamise küsimuses, et pärast seda, kui tema endine abikaasa leidis endale partneri, muutusid tema poja sõnul reeglid isa majapidamises. Poeg ütleb talle, et ta ei tea, keda kuulata, kardab viga teha ja küsib, kas isa partner otsustab ka tema üle. Tekst ei sisalda psühholoogi vastust.
See küsimus ei puuduta ainult seda, et kahel vanemal võib majapidamises olla erinevad tavad. Minu kirjelduses ilmub ka uus isik, kes poja sõnul hakkas reegleid määrama. Just seda muutust ja poja ebakindlust püüan ma nimetada.
Kuidas me pärast lahutust reeglites kokku leppisime
Minu endisel abikaasal ja minul on kaheksa-aastane poeg, kes elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Lahutasime kolm aastat tagasi. Meie suhe polnud alati lihtne, kuid aja jooksul seadsime sisse reeglid, mis meil üsna hästi toimisid.
Me suutsime kokku leppida kooli, huviringide ja igapäevaste kohustuste osas. See ei tähenda, et me mõtlesime kõiges ühtemoodi või et kõik sujus probleemideta. Minu vaatenurgast leidsime siiski viisi, kuidas olulistel igapäevastel teemadel kokku leppida ja tagada, et need oleksid mõlemale vanemale selged.
Seetõttu märkan muutust just vastandina sellele, mis meil varem hästi läks. Ma ei kirjelda lahutusjärgset perioodi täiesti probleemivabana. Räägin sellest, et me lõime aja jooksul reeglid seoses kooli, huviringide ja igapäevaste kohustustega ning et need minu hinnangul toimisid.
Mis minu arvates muutus pärast uue partneri tulekut
Minu hinnangul hakkas olukord keerulisemaks minema pärast seda, kui mu endine abikaasa leidis endale sõbranna. Mul on hea meel, et tal on keegi, kellega ta rahul on. Ma ei taha kahtluse alla seada tema uut suhet ega kujutada seda iseenesest probleemina. Minu mure on selles, et tema partner hakkas minu kirjelduse järgi intensiivselt sekkuma meie poja kasvatusse.
Kui poeg on isa juures, siis tema sõnul kontrollib partner talle koduseid ülesandeid, määrab, kui palju aega ta võib arvuti taga veeta, ja otsustab, mida ta tohib või ei tohi süüa. Need on konkreetsed olukorrad, mis poja sõnul toimuvad isa kodus. See ei ole sõltumatult kontrollitud kirjeldus ega ka isa või partneri seisukoht: selles tekstis jäädvustan oma kogemuse ja selle, mida poeg mulle räägib.
Erinevus on minu jaoks oluline. Ma saan rääkida sellest, mida olen pojalt kuulnud ja mis mind murelikuks teeb, kuid ma ei saa teiste eest selgitada, kuidas nemad neid olukordi tajuvad. Nende seisukoht küsimuses, mille ma nõuandele saatsin, ei ole esitatud.
Kodutööd, arvuti, söök ja multikad
Reeglid, millest mu poeg räägib, puudutavad tavalisi tegemisi kodus. Ta mainib kodutöid, arvutiaega ja sööki. Need on otsused, millega ta isa juures viibides kokku puutub, ja tema sõnul otsustab nende üle isa elukaaslane.
Hiljuti ütles mu poeg, et too keelas tal multikat vaadata. Põhjuseks pidi ta ütlema, et poeg pole enam väike laps. Teine kord pidi ta tema sõnul sundima teda kogu toidu ära sööma, kuigi poeg polnud näljane. Toon need kaks näidet nii, nagu mu poeg need mulle edastas; ma ei lisa nendele omaenda selgitust tema motiivide kohta.
Näited on erinevad, kuid mõlemas kerkib küsimus, kes sel hetkel määrab, mida poeg tohib või peab tegema. Multika puhul on tegu keeluga ja selle põhjendusega, söögi puhul nõudega portsjon lõpuni süüa, hoolimata sellest, et poeg polnud tema sõnul näljane. Ma ei oska sellest järeldada, kuidas teised olukorda kirjeldaksid. Minu jaoks on need sündmused olulised eelkõige seetõttu, et poeg seostab neid oma isa leibkonna reeglitega.
Igale leibkonnale kehtivad veidi erinevad reeglid
Meie kodus suhtun reeglitesse teisiti. Kui ma pojale midagi keelan, püüan talle põhjust selgitada. Samas annan talle mõistliku ruumi ise otsustada. Nii kirjeldan ma omaenda lähenemist, mitte reegleid, mis minu arvates peaksid automaatselt kehtima ka teises leibkonnas.
Endine abikaasa oli minu tajumise järgi mõnes asjas alati leebem. Ma ei ütle seega, et meil ja poja isal olid samad hoiakud. Erinevad reeglid meie leibkondade vahel olid olemas ka varem; muutus, mida ma küsimuses kirjeldan, on seotud sellega, et poeg tajub tema sõnul elukaaslast rangemana kui mõlemat vanemat.
Seetõttu ei puuduta mu küsimus ainult kahe vanemlusstiili võrdlust. Mind teeb ebakindlaks ka see, milline roll on kasvatuses inimesel, kes poja sõnul hakkas määrama reegleid isa leibkonnas. Ma ei väida, et tean vastust või et tean, kuidas isa ja tema elukaaslane seda rolli mõistavad. Kirjeldan seda, mida poeg mulle räägib, ja seda, mis minus muret tekitab.
Poeg ei tea, keda kuulata
Poeg on mulle mitu korda öelnud, et ta ei tea, keda kuulata. Ta ütleb ka, et kardab midagi valesti teha. Neid sõnu tean vahendatult, nii nagu ta mulle neid ütles; ma ei esita neid tema tunnete sõltumatu hinnanguna ega teiste pereliikmete väljendusena.
Tema ebakindlus puudutab tema sõnul seda, mida tal on lubatud teha ja kelle juhiseid ta peaks järgima. Ühes majapidamises puutub ta kokku reeglitega, mida ma kirjeldan enda omadena, teises reeglitega, mis tema sõnul määrab isa partner. Poeg ütleb mulle, et ta ei tea, kuidas sellest aru saada, ja et ta kardab viga teha. Ma ei saa tema eest täiendada, mida ta täpselt üksikutel hetkedel mõtleb; saan vaid edastada tema sõnu.
Viimati küsis ta minult, kas see naine otsustab nüüd ka tema üle. See küsimus jäi minusse, sest see toetub tema korduvatele väljendustele selle kohta, keda kuulata ja mis juhtub, kui ta midagi valesti teeb. Samas ei kujuta see vastust sellele, milline roll on isa partneril või kes poja üle otsustab. See on küsimus, mille poeg mulle esitas ja mille esitan nüüd ka mina: Kuidas seada terved piirid, kui tema isa uus partner on kasvatusse kaasatud?
Tekst põhineb ema küsimusel, mis avaldati Denník N psühholoogianõuandes. Tegemist on eksklusiivse sisuga Denník N tellijatele. Tarnitud tekst sisaldab lapsevanema küsimust, mitte psühholoogi vastust, ega kajasta endise abikaasa ega tema partneri seisukohta.
Mida tekst ütleb – ja mida mitte
Kas tekst sisaldab psühholoogi vastust?
Ei. See kajastab ema küsimust nõuanderubriiki ja tema olukorra kirjeldust. Eksperdi vastust tarnitud tekstis ei ole, seetõttu ei saa sellest teha asjatundlikku soovitust ega valmis juhendit sarnase olukorra lahendamiseks.
Kelle vaatenurka see lugu kajastab?
Lugu kajastab ema vaatenurka ja poja väljendusi nii, nagu ema neid edastab. Isa ega tema partneri seisukohta tekst ei sisalda. Kui räägitakse reeglitest, muinasjutu keelust, toidust või poja ebakindlusest, on tegemist ema kirjelduse ja poja vahendatud sõnadega, mitte sõltumatult kinnitatud leidudega.
Peamised järeldused
- Ema sõnul suutsid vanemad pärast lahutust kokku leppida kooli, huviringide ja igapäevaste kohustuste osas.
- Ema väidab, et endise abikaasa partner sekkub kodutöödesse, arvutikasutusse, toitumisse ja multikate vaatamisse.
- Ema kirjeldab oma lähenemist kui keeldude põhjuste selgitamist ja piisava otsustusruumi andmist.
- Poeg ei tea vahendatud sõnade kohaselt, keda kuulata, kardab vigu teha ja küsib, kas isa partner otsustab tema üle.
